_gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Mis on melanoom?

Melanoma

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett /UV / kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida, mistõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varajases staadiumis, õigeaegse ravi korral on prognoos suhteliselt hea.

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.

Melanoom võib tekkida sünnimärgist, aga ka ilma sünnimärgita nahast või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Olemasolevates sünnimärkides või tedretähnides tekib värvi, suuruse, vormi või tundlikkuse muutus. Tavaliselt omavad melanoomid asümmeetrilisi piirjooni ja on ebaühtlase värvusega. Sügelemine on veel üks tähtis tunnus melanoomi kahtluse puhul. Melanoom võib tekkida nahal, kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid.

Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea- kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.

Melanoom on üks kõige sagedamini esinevatest vähihaigustest 25 kuni 30 aasta vanustel. Eestis on haigestumine viimase 20 aasta jooksul suurenenud kaks, meeste hulgas kolm korda haigus moodustab Eestis 15% kõikidest nahavähkidest, kusjuures viimase 30 aasta jooksul on haigestumus sagenenud üle kolme korra.

Riskifaktoriteks on hele nahk, heledad silmad, blondid ja punased juuksed, roosad tedretähnid ja kergesti tekkiv päikesepõletus juba peale lühiajalist päevitamist. Olulist rolli mängivad ka need päikesepõletused, mis on tekkinud lapse- või noorukieas. Rohkem on ohustatud inimesed, kellel on väga palju või ebatüüpilisi sünnimärke. Samuti pärilikkus perekonnas, kus on teada melanoomi haigestumisi.

Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi – kas olemasolevad „sünnimärgid“ on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.