_gaq.push(['_trackPageview']); (function() { var ga = document.createElement('script'); ga.type = 'text/javascript'; ga.async = true; ga.src = ('https:' == document.location.protocol ? 'https://ssl' : 'http://www') + '.google-analytics.com/ga.js'; var s = document.getElementsByTagName('script')[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s); })();

Revo lugu

                                                   

 

09.07.1976 – 30.08.2011

 

 

Revo Jõgisalu oli särav inimene, ta oli seltskonna hing, keda jagus kõigile ja kõikjale. Ta oli lihtne, soe, siiras, ülimalt positiivne ja ainulaadse huumorimeelega, eriline ja tavapärastest raamidest väljuv noor mees.

Revo kogus tuntust hip-hop muusikuna, olles 1996. aastal ansambli Toe Tag üks asutajaliikmeist ning kaks aastat hiljem osaline ansambli A-Rühm loomisel. Koostöös bändikaaslaste Henry ja Pauliga loodi firma Legendaarne OÜ, mis tegeleb tänaseni noorte artistide karjääri edendamisele kaasaaitamise ja albumite väljaandmisega. Aastaid veeti klubis Hollywood sõpradega üritustesarja Hip-Hop Cafe ning avati samateemaline riiete pood La Connecta.

Revot võib julgelt nimetada trendiloojaks, sest suure osa oma elust töötas ta erinevate rõivakaubamärkide ülestöötamise ja müügiga firmades nagu ABC King, Surfar, Jalajälg, Mabelle Sport, Paradise Motels ja FanSurf. Hiljem tõi ta koos sõpradega Eestis esimesena turule näpurula ja meisterdas selleks vajalikke rampe, korraldas noortele võistlusi ja osales oma projektiga Euroopa suurimal ekstreemspordi võistlusel Simpel Session. Näpurula projekt sai hoogu juurde Ajujaht 2011 ettevõtluskonkursi raames ning jõudis seal finalistide hulka.

Sport ja liikumine olid osa Revost. Aastaid mängis ta korvpalli, hiljem jalgpalli (muusikute meeskonnaga osales Sotšis toimunud esimesel artistide maailmameistrivõistlustel jalgpallis), lumelauareisid olid iga-aastased, teda köitsid ka tsiklid, (osales 2008. ja 2009. aastal harrastajate krossi MMM-l Viljandis), lisaks ujumine ja sukeldumine. Lõuna-Eestis korraldas ta paaril aastal laste spordilaagreid.

Tema hobiks võib lugeda huvi viikingite ajastu vastu, ka tema seljal olev suur tätoveering koosnes erinevatest viikingite sümbolitest põimituna Toe Tag Familia hieroglüüfidega. Tänu sellele on tema hauakivigi kaunistatud antud kultuurile omaste kaitsvate ja valvavate linnu- ja loomamotiividega. Loomulikult oli tema suureks kireks muusika, eriti raske vanakooli metal ja latiino hip-hop. Samuti armastas ta palju looduses viibida ja patareisid laadida. Ta nautis lihtsalt jalutamist ja linnulaulu, jõevulinat ja merekohinat, kaljurahnudel ronimist või lihtsalt taeva ja tähtede vaatlemist.

Tõsised haigused ei ole teda kunagi kimbutanud, aegajalt vaid tavaline gripp.

2006. aasta septembris suunas perearst Revo konsultatsioonile dermatoloogi juurde Tallinna Väike-Õismäe Polikliinikusse, põhjuseks paremas kaenlaaluses asuv sünnimärk, mis sporti armastavat noormeest pisut segas. Dermatoloog otsustas selle lasermeetodil eemaldada. See nii lihtsana näiv protseduur sai Revole saatuslikuks.

Järgmised kolm aastat ei muutunud Revo elus midagi. Kuid algselt märkamatult, hiljem juba nähtavalt, hakkas sünnimärk tagasi kasvama, suurenes ja muutis ka värvi. Kuud möödusid ja lõpuks läks noor mees elukaaslase Merle mahitusel 2009. aasta oktoobris Hiiule Onkoloogiahaiglasse vastuvõtule. Sünnimärgist võetud koeproovide tulemusel selgus diagnoos – kere pahaloomuline melanoom, kolmas staadium. Selleks ajaks oli melanoom levinud juba lümfisõlmedesse.

11. detsembril 2009. aastal opereeriti Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Revo kaenlaalust piirkonda. Rindkere parem pool (suure rinnalihase alune) puhastati kõigist nähtavatest lümfisõlmedest, mida oli viisteist. Neist kahes olid siirded. Algas aeglane taastumine. Kuna lihased ei töötanud korralikult, ei liikunud algselt ka käsi. Lõikusele lisaks määrati Revole süstid, mis olid sarnased organismis toodetava naturaalse ainega, mis kaitsevad seda viiruseinfektsioonide, kasvajate ja võõrainete eest. Süstima pidi ta end kolm korda nädalas. 1. veebruaril 2010. aastal lisati raviprogrammi ka viis nädalat kestev kiiritusravi.

Elu jätkus vanas rütmis – Revo suhtles sõpradega, käis nende sünnipäevadel, pulmades, külastas näituste avamisi, esines Toe Tagiga, võttis koos bändikaaslastega 2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel vastu aasta parima hip-hop artisti auhinna. Näpurula projektiga osales ta Soome messil ja korraldas sellega seotud tuure üle Eesti, olles ise samal ajal pidevalt arsti järelvalve all ning käies aeg-ajalt kompuutertomograafia uuringutel. Haiguse tõttu sai temast ametlikult siiski noor töövõimetu pensionär.

22. oktoobril 2010. aastal määrati Revole kolm korda keemiaravi. Samal ajal kandideeris ta oma näpurula projektiga Ajujahi konkursil.

25. jaanuaril 2011. aastal tehti Revole radikaalne kopsuoperatsioon, kuna vasakust kopsust leiti kaks suurt ümarkollet. Operatsiooni käigus eemaldati 1/3 kopsust. See pidi tähendama, et lõikuse järel ei ole piirkonnas enam ühtegi vähikollet. Kahjuks võivad melanoomi puhul jääda organismi mikroskoopilised vähikolded, mida uuringud ei pruugi tuvastada.

2011. aasta märtsis leiti järelkontrolli käigus vähisiirded Revo maksas. Kui melanoomi siirded väljuvad kontrolli alt, kasvavad need kahjuks kiiresti. Noortel isegi väga kiiresti, vanematel, aeglasema ainevahetusega inimestel aeglasemalt. Talle määrati uus ravim, mis pidi aitama immuunsussüsteemil kasvajaga võidelda tõstes selleks teatud immuunsussüsteemi rakkude aktiivsust ja tugevdades keha oma rakkudes võimet kasvajarakke paremini hävitada. Endiselt ei suutnud haigus teda murda – Revo suhtles aktiivselt, võttis osa erinevatest üritustest ja kontsertidest, mõnules oma suvilas ja istutas tomateid.

21. juunil tekkisid Revol oma suvilas saunast väljudes tugevad kõnehäired ning ta kukkus ootamatult krampides kokku. Haiglas selgus, et siirded on jõudnud ajusse, paremas poolkeras avastati 5 kollet alates paarist millimeetrist kuni 1 cm ja vasakus 12 kollet, suurim neist 1,5 cm. Sellise arvu kollete juures, mis on mööda aju laiali, ei ole operatsioon paraku enam võimalik. Antud diagnoos sai kahjuks saatuslikuks. Revo silmadesse tekkisid esimesed murepilgud, ta hakkas väsima ja tõmbus rohkem endasse. Vaatamata sellele käis ta koos elukaaslasega oma lemmikbändi kontserdil Soomes vaid neli päeva pärast kokkukukkumist. Nüüd otsis ta lõpuks ka alternatiivseid ravimeetodeid ja proovis leida iseenda jaoks haiguse tekkepõhjust.

29. juunil algas 10 päeva kestev kiiritusravi. Samal ajal jätkusid esinemised mööda Eestit, ta käis sõpradega Soomes Tuska festivalil ning nautis suve.

9. juulil tähistas ta Von Krahlis oma viimast sünnipäeva sõber Rennoga äsja loodud üritustesarjal Handsome Bros a.k.a Los Guapos, olles ise seal DJ. Samal hommikul hakkasid suurte salkudena välja langema tema pikad, paksud juuksed. See oli Revo jaoks esimene väljapaistev märk haigusest.

Augusti alguses muutus kõnelemine Revo jaoks keeruliseks, sõnad takerdusid ja mõte jooksis kokku, tekkis väljakannatamatu peavalu ja valu kuklas, ta liikus aeglaselt ja jäigalt. Lapsepõlvesõber Hendrik viis Revo kokkusaamisele Dalai-laamaga tema järjekordsel Eesti visiidil. Pärast seda tunnistas Revo, et leidis sisemise rahu. Tema lähedastele tähendas see aga meeletu võitluse algust.

19. augustil toimus Elvas iga-aastane Eesti Hip-Hop Festival. Revo kindel soov oli seal Toe Tagiga üles astuda. Tema elukaaslane teavitas bändikaaslasi Revo tervise järsust halvenemisest. Kõik olid mures, kuid Revo oli endas kindel – kui nii peab minema, siis „jah, surengi laval…“. Revo läks lavale ja esines bändikaaslaste toel edukalt lõpuni. Publik ei saanud midagi aru ja möllas lava ees.

20. augustil oli Toe Tagil kontsert ööklubis Atlantis, kus Revo enam ei osalenud. Peavalud olid tohutud ning kiirabi leevendas neid morfiiniga. Tartust Tallinnasse võeti ette väga pikaks veninud sõit, mille käigus tuli teha peatusi iga viie minuti järel, sest Revo ei suutnud üheski asendis end hästi tunda või paigal püsida.

22. augustil viis kiirabi Revo taas haiglasse, sest kõnehäired, pidev rahutus ja peavalud ei andnud asu, selleks hetkeks suutis ta end väljendada vaid minimaalselt.

25. augustil lubasid arstid Revo elukaaslase ja sõprade soovil koju ravile, teha ei olnud enam midagi. Elukaaslane Merle soovis, et Revo ei oleks üksi, et sõbrad ja lähisugulased saaksid teda vaatamas käia ja vaikimisi hüvasti jätta. Oluline oli, et ta tunneks end antud olukorras nii hästi kui võimalik ja oleks koduses, turvalises keskkonnas. Haiglast anti kaasa täpne kirjeldus ravimite annustamisega ja juhised erinevateks olukordadeks. Revo seisund halvenes tundidega, minutitega, sekunditega…mitte ühestki manustatavast valuvaigistist, sh. narkootilised valuvaigistid, ei olnud kasu, ta käitus skisofreeniliselt, rahutus ja krambihood jätkusid.

27. augustil viis kiirabi Revo taas onkoloogiahaiglasse. Ta ei saanud enam rääkida, kuid oli teadvusel ja mõistis maailma andes sellest aru oma murelike silmapilgutustega. Voodist ta enam ei tõusnud.

29. augustil hingas Revo väga katkendlikult ja häiritult, kuid oli teadvusel. Öösel langes ta koomasse.

30. augusti varahommikul rauges Revo jõud lõplikult ning võitlus melanoomiga oli lõppenud. Kell 5.03 lakkas tema süda jäädavalt töötamast. Revo oli kõigest 35-aastane.

Revo lahkus meie seast peaaegu viis aastat pärast seda, mil perearst ta näiliselt rutiinsele dermatoloogi konsultatsioonile saatis.

Me jääme Sind igavesti mäletama ja armastama!

Sinu sõprus on olnud meile hindamatu ja Sa jääd meid ühendama!

Puhka rahus, kallis sõber!